MTÜ Porkuni

MTÜ Porkuni loodi 1998 aastal kohaliku elu edendamiseks ja uute koostöövormide leidmiseks kohalike inimeste, asutuste vahel. Ühingu juhatuse esimeheks sai Marika Tali. Asutajaliikmed olid põhiliselt Porkuni aktiivsemad inimesed, vallavalitsus, kool, põllumajandusühistu ja perekond Hallik, kes omab siin mitmeid kinnisvaraobjekte. Ühingu tegevuse käigus tehti koos tööd, võeti osa maakonna mittetulundusühingute üritustest.
2000 a kirjutas ühing projekti sihtasutusele REC Estonia, see loeti õnnestunuks ja hakati finantseerima.
2001 a kevadel käisid projekti raames Porkunis taani koostööpartnerid, kes olid vaimustatud kohalikust kaunist loodusest. Suvel toimusid mitmed ühisüritused, kus arutleti Porkuni elu mitme kandi pealt Suvega tehti korda Valgejõe algus. Tekkis idee teha järvel tünnisõiduvõistlused, mis valla initsiatiivil Porkuni kultuuri – ja spordipäeva raames ka maha peeti. Samal päeval esinesid ligi 130 kohaliku piirkonna inimest muuseumi juhataja Ene – Riina Ruubeli lavastatud Porkuni ajalooteemalises vabaõhulavastuses lossi ees. Toimusid ka luuleminutid, perevõistlus, kohaliku amatöörkunstniku piltide oksjon, üritusel osalejaid oli 900. Sügisel toimus intensiivne koostööprojektide tegemine koos taani partneritega, kuid kahjuks ükski neist reaalse väljundini seni ei ole jõudnud. 2002 a talvel alustati vaadete avamist lossile, langetati hulk juba ohtlikuks muutunud puid. Kevadel kirjutatud projektid aitasid rahastada Porkuni pillarit ja ehitada ürituste jaoks kokkupandava lava.
REC Estonia projektist said ühingu liikmed sealt tugeva motivatsiooni kohaliku algatuse edendamiseks. Eelkõige tugevnes erinevate institutsioonide, kellel varem kokkupuutepunkte polnud, koostöö läbi nendes osalevate inimeste. Ideede genereerimise ja ühiselt teokstegemise kogemus on väga väärtuslik ja näitab, kui vähe tegelikult on vaja, et midagi tõsist korda saata.

2003 a Rahastas PRIA Porkuni vana kultuurimaja rekonstrueerimise I etappi. Omafinantseerimisega pani õla alla omanik, Porkuni põllumajandusühistu. Kahjuks on ehitus siiani pooleli, kuna teise etapi tegemiseks maakonnakomisjon meid pole eelistanud.

Kultuurimaja kõrvale on kerkinud omapärane viidatorn, rahastamist on leidnud kalade ja järvega seotud projektid.

Võime öelda, et meie kodupaik on viimase paari aastaga saanud tuntuks Eesti ühe ilusama kohana, kus toimub palju huvitavat. Kasvanud on kohaliku elanikkonna teadlikkus ja ei kardeta enam teatada loodust reostavatest ja ühiselu reegleid rikkuvatest inimestest. Loomulikult on veel palju teha, jätkuks ainult häid ideid ja nende teokstegijaid. Tegemise käigus loomulikult kasvab ka teadmine sellest, palju on veel tegemata ja suureneb nõudlikkus enese ja teiste tehtava vastu.


Ootame häid mõtteid ja ka uusi liikmeid. 

Ain Aasa
Juhatuse endine esimees