Porkuni küla

Porkuni küla asub Lääne-Viru maakonnas Tamsalu vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 239 elanikku.

Porkuni on looduslikult kaunemaid kohti Lääne-Virumaal.

1479. a. ehitas Tallinna piiskop Simon von der Borch Porkuni Küngassaarele linnuse. Seda piiras kõrge kivimüür, mille sisekülgedel asusid pikad ja kitsad ruumid, linnuse õuel aga piiskopile määratud kirik ja kaev. Peale väravatorni oli müüri nurkades ja küljel seitse torni. Porkuni sai oma nime linnuse ehitajalt (vanal kujul Borkholm)

17. saj kingiti Porkuni maad Tisenhusenitele, kes asutasid siia mõisa. 1874 ehitati saarele mõisahoone. Samuti ehitati välja terve mõisakompleks, kuhu kuulus mitmeid kivihooneid - valitseja maja, tallid, meierei, viinavabrik, magasiait jne.

20. saj algul oli Porkuni vallaakeskus, vald likvideeriti 1939.  Mõisa maad natsionaliseeriti 1920 aastatel, 1924 asus mõisasüdamesse Riigi Kurttummade kool. Ümberkaudsed maad jagati kohalikele.

1944 a sügisel toimus Porkuni maadel üks verisemaid vennatapulahinguid, kui taganevad saksa väeosad kohtusid pealetungivate vene vägedega. Mõlemal pool võitles ka eestlasi. Langenutele on rajatud kalmistud - vene poolel Loksa külla, saksa poolel Vistla külla. 2004 aastal kaevati välja saksa poolel langenute säilmed, keda taheti identifitseerida. Sellel aastal on plaanis need säilmed tagasi matta ja rajada ka väärikas kalmistu.

Peale sõda loodi Porkunis kolhoos, mis hiljem ühendati Põdrangu sovhoosiga. Sovhoos ehitas Porkunisse 1960 a kultuurimaja. Sellel ajal kujunes Porkunist väga populaarne kokkutulekute ja ürituste korraldamise koht, siin peeti maakonna suvepäevi jne. Vanas meiereis tegutses 1970 - 80 aastatel ulukikonservide vabrik, mille toodang oli väga populaarne. Taasiseseisvuse saavutamise järgselt jätkas põllumajandusliku tootmisega Porkuni Põllumajandusühistu.

Porkuni Küngassaarel asub 1966 a avatud mälestuskivi Eesti Kurtide kooli asutajale Ernst Sokolovskile ja 1976 a kurtide kooli 110 aastapäeval avatud skulptor Aime Jürjo kurtide kooli õpetajale pühendatud skulptuur "Porkuni ema". Saarel on hulganisti taieseid, mis on tehtud erinevate skulptorite poolt Porkunis korraldatud paepäevade raames.

Aastatel 1953-56 ehitati eriinternaatkooli õppehoone, arhitekt Raoul-Levroit Kivi.

Porkunis on tähelepandav sügav ürgorg, mille lammil paikneb kaunis Porkuni järv (41,5 ha).  Ta koosneb tegelikult omavahel ülevooludega ühendatud neljast järvest Suurjärv, Aiajärv, Iiri järv ja Karujärv. Järv on allikatoiteline, mitu suuremat allikat on ka nime saanud (Kaieallikas, Külmallikas). Järv on Valgejõe lätetel üles paisutatud paisjärv. Teda on mitu korda süvendatud. S 
Porkuni järvest saab alguse Soome lahte voolav Valgejõgi. Rahvapärimuste järgi olnud Valgejõgi 13. sajandil nii veerohke, et Taani laevad tulnud Soome lahest Porkuni alla. Selle järgi nimetatakse ka Porkunist Võhmetu-Lemmküla poole suunduvat orgu Taani oruks.

Porkuni kohal esineb ürgoru lammil ning veerudel vallseljakuid, mis muudavad reljeefi vahelduvaks. Oru veerudele on rajatud kaunis park, milles asub vana paemurd - porkuni lademe tüüpleiukoht, mis teaduslikus kirjanduses on saanud laialt tuntuks.
Pargis leidub suuri lehiseid, Porkuni veski taga aga kasvab looduskaitse all olev põline mänd.